Texas Hold’em ei ole lihtsalt kaartide jaotus – see on keeruline psühholoogiline duell, kus õige ajastus võib muuta ka nõrgad kaardid kullaks. Aeglase mängu (slowplay) taktika on justkui peenelt seatud lõks: tekitad vastastes valelootust, provotseerid nad panustama ja sulged lõksu hetkel, mil nad enam põgeneda ei saa. Kuid nagu iga strateegiline manööver, vajab ka see täpsust, olukorra hindamist ja õigeid vastaseid.

Miks see töötab?

  1. Odavad kaardid vastastele
    Lased vastastel oma kätt näiliselt odavalt parandada, kuid ainult niivõrd, et nad jääksid ikka allajääja rolli. Kui nad tunnevad end kindlalt, panustavad nad julgelt, teadmata, et tegelikult annavad nad sulle lihtsalt rohkem raha. Aga! Kui liiga odavad kaardid võivad kellelegi tuua õnneliku riveri, siis on aeglane mäng lühim tee hävinguni.
  2. Blufi illusioon
    Kui sul on maine kui agressiivsel mängijal, kes sageli blufib, on vastastel kalduvus sind rohkem call’ida, isegi siis, kui neil on nõrgad käed. See on ideaalne olukord aeglaseks mänguks – nad usuvad, et sa üritad taas trikitada, ja enne kui nad aru saavad, on nad juba liiga palju panustanud.

Millal kasutada aeglast mängu?

Aeglane mäng on kui kirurgi skalpell – kasulik vaid õigetes kätes ja õigel ajal. Väikeste pottide ja agressiivsete vastastega olukordades võib see olla geniaalne viis raha kogumiseks. Suures potis, kus lauas on mitu mängijat, võib see aga olla katastroofiline viga – annad liiga paljudele võimaluse sind võita.

Peamised vead aeglase mängu juures

  1. Liigne aeglus valel hetkel
    Algajad kipuvad aeglaselt mängima ka siis, kui neil on tugev, kuid mitte domineeriv käsi – näiteks kaks paari või madal sett. Kuid kui lauas on mitu mängijat ja võimalused masti või rea tekkeks, siis ei ole aeglane mäng mitte kavalus, vaid lihtsalt halb otsus.
  2. Väärtuse kaotamine
    Kujuta ette, et sul on nuts flopist alates. Sa teed check’i, lootes, et keegi teine panustab, aga kõik vastased teevad samuti check’i. Tulemuseks on raisatud panustamisvoor ja pot, mis jääb väikseks. Raha, mida oleksid võinud teenida, lihtsalt haihtub.

Aeglane mäng vs. vabalt mängivad vastased

Madalate panuste mängudes, kus vastased call’ivad peaaegu kõigega, on aeglane mäng sageli tarbetu. Miks püüda kedagi lõksu, kui ta on valmis sulle nagunii maksma? Sellises olukorras on parem panustada agressiivselt ja võtta maksimaalne väärtus kohe, selle asemel et riskida vastaste tasuta kaartidega.

Siiski, kui vastased on väga agressiivsed ja sina oled potis väikese panusega, võib aeglane mäng aidata neil end ise hukatusse mängida.

Näide olukorrast

Sina: Suur pimepanus pocket 10-10.
Vastased: Neli limpijat, small blind call’ib, sina check’id.
Flop: 9♠7♥4♣. Kõik teevad check.
Turn: 2♦. Small blind panustab.

Sul on sett, vastastel pole tõenäoliselt tugevat kätt, ja pott on veel väike. Kui tõstad nüüd, võivad kõik loobuda. Kui call’id, jäävad nõrgemad käed mängu ja võib-olla isegi keegi proovib bluffida, mis annab sulle võimaluse hiljem rohkem raha teenida.

Küsimused enne aeglase mängu rakendamist

Enne kui otsustad aeglaselt mängida, küsi endalt:

  1. Kas tasuta kaart võib muuta vastase käe paremaks kui minu oma?
  2. Kas on oht, et minu passiivsus laseb kellelgi teisel panga lihtsalt ära võtta?
  3. Kas vastased call’ivad nagunii, või pean neid selleks peibutama?

Kui vastused viitavad sellele, et aeglane mäng võib olla kasumlik, siis tegutse. Kui mitte – parem mängi otsekoheselt ja kasvata panka panustega.

Aeglane mäng on nagu täpsuslaskmine – õigel ajal on see hävitavalt tõhus, aga valesti kasutades võib see endale kahju teha. See nõuab oskust lugeda lauda, vastaseid ja potentsiaalseid ohte. Kui sa tead, et su vastased langevad lõksu, lase neil seda teha. Aga kui nad on juba valmis sulle maksma, siis miks anda neile võimalust odavalt pääseda?

Tutvu teiste mängudega Netikasiino blogis. Saad proovida online pokkerit platvormidel Optibet, Nutz ja Ninja Casino.